Mul lausa veab! Täna on reede õhtu ja mina, Birgit, istun kodus, elutoas diivanil koos läpakaga ja vaatan kanal2'st evolutsiooni!

Lisaks sellele on mul homme täispikk koolipäev ja veel omakorda lisaks on mul O H A T I S! 
Ma ei saa sellest lahti. See tekkis nii nõmedalt, ootamatult. Ma ei pannud tähelegi.
Koolis polnud midagi. Jõudsin koju ja ohatis oligi olemas. Kurat, ma ütlen.
Nüüd ma olen pool õhtut silicea'i ja zovirax'iga jamanud siin, aga ega need ei aita ju kaaaaa. Huul on põhimõtteliselt paistes.
Keegi kuskil rääkis, et kõrvavaik pidi aitama. No te teete nalja, tõesti. Ma ei hakka kõrvavaiku endale põhimõtteliselt suhu ju toppima. Unustage ära.
(ma vahepeal panin, et see evolutsioon on ikka ülihaige film mu meelest)

Mmmm.. Muideks, asjad ei tundugi enam nii lootusetud. Ma ei arva, et te kõik mulle haiget teete ja halba tahate. Ärge kartke. Minuni jõudis nüüd tõeliselt viimase paari päevaga see, et alati.. absoluutselt ALATI, on keegi, kes sind toetab, keegi, kes annab sulle seda jõudu, et mitte pead norgu lasta ja selg sirge hoida. Keegi alati toetab, isegi, kui see pole see isik, inimene, keda sa oleksid arvanud see olevat, on alati abi olemas. Isegi kui kõik tundub lootusetult lootusetu.
Ma leian, et aeg on uuteks muudatusteks. Kui väga ma ka ei tahaks hoida kellegist, või sellest kõigest kinni, ma ei saa. Ja vist enam ei tahagi. Ma veel õieti pole selgusele jõudnud, mida ma täpselt tahan. Aga ma püüdlen sinna poole ja ma jõuan selgusele, ma luban.

Vend tuli koju. Sai mingi puldiga ferraari omale. Sihukese punase ja üsna suure. Hull äss tüüp nüüd.
Käib sellega ringi, vahib ja imetleb seda. 'Vägev värk juuuuu!'    Okei, misiganes. Võibolla tõesti, vägev. 

Uku hakkas ka blogima. Aga mõtteid tal pole - nii ta väidab.

Uku. väsinud julmalt;/ ütleb:
 krt ma ei jaksa püsti seistagi,niiiväss
Birku ütleb:
 kirjuta blogi
Uku. väsinud julmalt;/ ütleb:
 pole mõtet hetkel 
 anna mõte 



Kallis Uku, Sinu kurvastuseks ma pean ütlema, et see on Sinu blogi ja Sinu mõtted. Ja kui Sa kirjutada tahad, siis kindlasti leidub miskit, millest kirjutada.


Tegelikult, ma ei taha siin enam jahuda. Mul on ju alles kõik õppimata ja hommikul on kell kuus vaja ärgata. 
Kaheksaks kooli ja seal kuni kaheni vist. 
WISH ME LUCK!