Võib-olla kunagi uskusin, et võin tühjust kirjeldada. Näiteks moodustada fraasi, mingi lause, kus miski võtab mu tühjuse kokku või hoopiski nõelub selle kinni. Justkui oleks see mingi kuristik, mingi lünk lisamata jäänud sõna jaoks või midagi sellist. Tegelikkuses on kõik hoopis palju keerulisem. Enamasti tuleb ta just siis, kui sa seda kõige vähem oodata oskad või teda tahad – näiteks mõnel õhtul, kui keegi teeb su tuju oma sõnadega nii vastikult heaks, et sa seda isegi uskuda ei suuda kuid kuidagi võtad sa selle kõik omaks ja tunned end paremini, kui kunagi varem - tuleb ja rebib päeva mööda seljaõmblusi katki....

ja sa ütled, ah, vahet pole, ning pead kordama rutiiniks kujunenud kurvana magama minemist.

Oeh, tõsiselt. Peatage see rong, astuksin lõpuks maha.
Tunnen end tõeliselt väsinuna, kõigest. Kohe päris, täiesti kõigest.


Nüüd on mul teadmine, et meil kahel pole reaalsusega mingit pistmist. On ju vaid unistused, või mis? 
Kas oleks nüüd õigem end korrapäraselt magama sättida või istuda siin varaste hommiku tundideni, et mitte lasta mustalt värvunud voodipesul end lämmatada?
Sulgen pigem silmad ja peatun ruttu.
Peatun enne lõppu, kuna lõpust enam tagasisõidu pileteid ei müüda. See on see punkt. Keegi võtab lähitulevikus kätte kirjutusvahendi ja muudab selle punkt näiteks kooloniks, sest ainult siis saaksin veenduda, et peatusin ikka õigel hetkel enne lõppu.

16-18 Säpi is awesome

Teate, ma olen nüüd kodus, kus on muidugi vägaaa hea olla. Oma tuba, oma voodi, oma, oma, oma.. Kuid ma igatsen tagasi. Nagu Laura tunneb end minuta nii üksikult, tunnen mina samuti.
Mul on ükskõik isegi sellest, et ma laupäeva hommikul kell 8 magama sain.
Väga paljude toredate ja uute inimestega sain tuttavaks ka, mida oligi vaja.
Tunne on kuidagi väga värske ja hea. Nendele väljavisatud räpastele hingedele oligi asendust vaja, nüüd on nad olemas. 


Reedene päev koosnes meeldivast sünnipäeva-meeleolust ning üsna hilisõhtusest jalgratta sõidust. Magama läksime päris varakult, olime väsinud.
Laupäev oli aga hulga huvitavam. Käisime Laurat tätoveerimas, pidime grillima minema, kuid lasime need tüübid üsna mõnusalt üle. Kella 11 ajal suundusime hoopis Kajasse, kus ootasid meid kolm noormeest. Mõnus õhtu oli (mainiks siinkohal ära, et elektri likviteerimine korterist oli veel eriti hea idee). Hommikul kella kaheksaks jõudsime koju, üsna kohe läksime magama. Laura pidi IRL'i noortenõukogusse minema, aga päris läks ka ju.
Äratas mind ühe noormehe kõne, mis oli üliarmas aww.  Pühapäev möödus ilma eriliste vahejuhtumiteta.


Laura minust ei pääse, see on kindel. Ning seegi on üsna tõenäoline, et nende kolme noorhärraga kohtume me veel.




Kuid nüüd ootab mind oma voodi, oma lina, oma padjad, oma tekk ning uni.


SÄPI IS REALLY AWESOME! (me likes him)

Tere hommikust! Pontsikud on nüüdseks kõik otsas ning esimene öö mööda saadetud. Üks veel.
Ärkasime kuskil poole 10 aegu, vist. Kuigi vahepeal segas korduvalt mu und Laura mobliiltelefon, mis umbes seitse korda helises (tegelt vist 2-3? aga siiski).  Uni oli hea, magasin hästi. Õhtul käisime veel ratastega sõitmas. Läbi Kakumäe ja siis koju tagasi. Saime slaalomit sõita ja minust sai punase lipsu, tükkis kunstripsmetega, roosades räpparpükstes part, kellel on sinine pats. well, pretty nice. mulle meeldib.




a, lillat maja nägime ka

Jeeee! Olen siin, Laura juuuures. Lõpuuuuuuuuks.
Jõudsin juba aknast ka peaaegu välja kukkuda ja Laura semu Zapy üle ka pääääris korralikult naerda.
Sõime pontsikuid, 2 on veel alles. Kes soovib? Andke teada - 56339701!  






Meeldivat õhtujätku teile ja meile.

-_-

Olen jälle siin, omas maailmas. Tunnen end väsinuna ja eks see väsimus on iseenesest mõistetav, sest kaks viimast tundi koolis ei olnud just passiivsed. Õppida on homseks samuti õudselt palju - venekeeles jutustada, inglisekeeles jutustada ja kirjanduses kirjand kirjutada + veel paaris aines üht-koma-teist teha. Nendega olen vähemalt ühele poole saanud.
Nüüd kohe lähen voodisse ja magada end korralikult välja, et homsele puhanuna vastu minna. Kuigi see neljapäev on üks kuradima nõme päev küll.


2 days more to go.

tssss!

ütled mulle, et oleksin tasa, kuid ma ei taha tasa olla. tahan olla olemas ja ühtaegu piiripealne. et läbi pool avatud silmade tunda sooja päikest, aimata, kuidas aeg-ajalt ronib ta ette pisike pilv, et kuidas maapind tundub ikka veel külmana ning anda end tema meelevalda. tehku, mis tahab. ma ei taha tasa olla. ja ma polegi.



:*

olen kõõrdsilm

vahelduva pilvisusega

päikese paisteline

õhtuks vahetub

kõrgrõhkkond

madalrõhkkonnaga

õhtupoolikul

hoovihmane,

on kergelt tuuline.

homme on ilus

päikese paisteline

soe ja tuulevaikne.

ülehomseks lubatakse

jällegi hoovihma

see möödub kiirelt

õhtuks jälle selge
pilvitu tähistaevas

minus.