Placebo - Meds

Ma kirjutan seni, kuni tahan. Täpselt nii, nagu tahan. Ja siis teen edasi, mis tahan.  See elu ongi võib-olla nii pandud, et me ühekorraga oleme ühes elus ja nagu ei ole ka. Ja siis me õppigu lihtsalt end mitte hulluks ajama sellega. Ära mõtle! Ole. Ole. Ole. Kirjutan. Olen. Niisama. Niisama hea ongi. Hetk. Kümme hetke. Kümme miljonit hetke. Ma teen kõike päriselt ja mitte kellelgi. Ja keegi ei saa kritiseerida. Sest mis on kirjutatud, on kirjutatud omas hetkes. Lugemine on hoopis teistsugune kunst. See ei puutu enam sellesse, mis kirjutati. Aga ei ole ahastav. Muidugi ei ole. Ära hoia kinni! Ära hoia kinni ühestki olekust.

Millalgi jõuab see miski
ikkagi sulle järele.
Võid ju teha kaheteisttunniseid ööpäevi,
olla suhtesõltumatu, päästja,
parandaja, kõigile meeldida peale enda. 
Raamatuid lugeda otsides vastuseid, 
käia läbi põrguid ja kirikuid. 
Suhteid lõpetada ja alustada.
Viimaks kui enam ei jõua jääd paigale. 

See on nüüd siin, et jätta sind taas.