reede, 5. oktoober 2012
Never gonna know if you never even try
See on üks tänapäeval harvaesinevatest lugudest, millel on mõte. Kasulik ja mõistlik oma elu sellisele mõttele üles ehitada.
Muidugi paitab see lugu ka niisama kõrvu. Mõnus igatepidi.
You can move a mountain.
Istun köögis, joon mahla. Lõpetasin hiljaaegu hommikusöögi, pole ju vahet, kas kell on 9 hommikul või 4 päeval, ega viitsi end paigast liigutada.
Panin muusika mängima.
Varbad külmetavad. Sussid on magamistoas. Üsna jahe on. Varsti linna poole.
Mõnus tunne on. Kaisutunne. Täpselt selline ilm ka. Minu ilm.
Külmavärinad käivad üle. Pilk on aknast väljas.
Huvitav, kas see pihlakas hakkab surema või on see lihtsalt sügis?
Männid ja kuused ei lase tal elada.
Saan aru, miks inimesed puid kallistavad.
Ka nemad vajavad seda.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar