Rootsi kruiis oli vahva. Esimesel õhtul olin küll täiesti pikali maas. Ei suutnud rääkidagi-nii paha oli. Muidugi loksus ka hirmsat moodi, aga see-eest teine õhtu oli väga vahva. 
Vaatasime kõigepealt showd ja pärast tantsisime klubis. Päeval jalutasime mööda Stocki ringi ja kolasime poodides. Jaanuari alguses kordusreisule!

Mõtlesin ka täna kirjutada, seda õnneks paar tunnikest varem kui eile. Tegus päev on seljataga.

Hommikul käisime koolis koduõppe kujunemist arutamas. Nad lubasid mulle individuaalse õppekava välja töötada, aga nad veel ei teagi, et see pole vajalik.

Pärast koolis käimist külastasime tädi Pillet ja viisime Lily'le meie oma Frendy mehikese. Võttis kohe omaks, tundus nii. 

Carinaga käisime Centralis esinemas. Läksime tädikestele-onukestele hinge, nii mõnegi puhul võib rääkida pisaraist.

Hiljem sõime samas restoranis jõululõunat ka. Mmm.. nii hea. Aga kõhud olid meil juba enne väga täis, millest oli mõlemil kahju.

Pärast sööki saime Raimoga kokku ja kolasime mööda poode. Ostsime C'ga endale samasugused aluspesud. On see väga imelik või? Sellesmõttes, et see on masstoodang niiehknaa, mu vanaemal võib ka sama pesu olla(ilmselt siiski mitte) aga võib! Ma lihtsalt ei pruugi seda teada. Vahe ongi vist selles, et käisime C'ga neid koos ostmas. Väga vinged igaljuhul. 

Juba homme(TEGELIKULT TÄNA) läheme Rooootsi!

Mõnus. Loodan, et kõik läheb kenasti. Eks hiljem lisan pilte ka. Üldse hakkan ilmselt varsti pildidega rohkem risustama oma blogi. 

Pärast jõule, Rootsi trippi.. mõni plaan juba on. Aga aastavahetuse suhtes pole asju veel kindlalt otsustanud.. siit-sealt on pakkumisi tehtud, aga eks pärast trippi otsustab, mis kus ja kellega. 

Muidugi üks päeva naljakamaid seiku oli see, kui Kris helistas sõbrale, et väravavahi riideid saada ja sai vastuseks 'ma olen kaupsi liftis kinni, ema ei saa tuppa, võti on minu käes'. Muidugi arvasime kohe, et kutt teeb nalja.

Ei teinud. Nad olid kolmekesi reaalselt liftis kinni. Nii 1 ja kolmveerand tundi. Õnneks on too lift klaasist korpusega, niiet erilist foobiat neil loodetavasti ei tekkinud. Said ikka välja vaadata. Umbes pool tundi vist olime seal, istusime autos ja ootasime, et poistele appi mindaks. Tüübid ise tantsisid ja möllasid seal, vahepeal istusid maha-puhkasid, helistasime, andsime teada, et kohe saavad välja ka, kui abi oli juba tulekul. Lehvitasid meile aknast ja thumbs up.
Küsisin, miks lift kinni jäi-kas näppisid nuppe?
'Ei.. ma hüppasin.. kogemata'

Koduõpe

Hei! Pole jälle väga kaua kirjutanud, aga kuna võtsime emaga vastu päris olulise otsuse, mis hõlmab endas seda, et olen nüüd koduõppel, siis ilmselt hakkan kirjutama ka-vähemalt esialgu-kuidas mul sellega läheb. 
Päris paljud siit-sealt on juba huvi tundnud, et miks nii järsku, kas midagi juhtus jne, väga paljud seostavad ja tunnevad juba sõnal 'koduõpe' halba maiku küljes.
Tegelikult selle koduõppele jäämise põhjustes ei ole muidugi midagi rõõmustavat, aga iseenesest ei ole koduõppes midagi halba. 
See ei tee mind ei paremaks, ega halvemaks kui teised, vaid annab mulle võimaluse ise kujundada oma õpiaega ja tegemisi. 
Ega ma isegi usu, et see just väga lihtne saab olema. Eriti algus. Kuid minu ema usub minusse ja see on kõige olulisem.


Kell saab kolm. Aga ma ei ole kohustatud magamaminekuks, sest mind ei oota hommikul ees 6.30 vastutahtmist ning vaevaline ärkamine, et õigeks ajaks kooli jõuda. Suur pluss.


Tegelikult pean veel tänasel hommikul ärkama kohustuslikult, et jõuda umbes üheksaks kooli, kus õppisin, et arutada, kas jätkan oma 'õpiteed' nende kontrollimise all või mitte.
Loodetavasti mitte. 
Ootuslikult loodan ühineda mõne Waldorf kooliga, kuigi ega ma nendestki väga veel tea.


Minu ja minu ema õnneks on tulemas kahenädalane puhkus, mille vältel loodame targemaks saada nii võimaluste kui ka süsteemi kohta üldiselt. 




Olnud alles 2 päeva koduõppesse rohkem süvenenud, leidsin endale juba väga toreda jutukaaslase Tija, kes on koduõppel olnud juba mitu aastat. Tija õpib päevas umbes 2-4 ainet ja valib kellajad olenevalt energiast ja ajast, mis jääb alles pärast balletitrenni. Põhiliselt õpib Tija ise, kuid mõndasid aineid õpetab talle ta ema. Oleme jutustanud pea pool päeva ja olen täiesti veendunud, et kodus, omas hubases keskkonnas kasvavad palju elurõõmsamad ja meeldivamad lapsed, kui koolis, mis on kustutanud laste loomulikud vajadused kuhugi jõuda ja tahte sellenimel vaeva näha ning asendanud selle kohustusega.


Nägudeni!