Uni ei pea olema pikk
tundmaks enese olemust.
Just sellist tunnet on vaja,
et silmad saaks selgeks,
ajud prahist puhtaks
ja kogu keha
püüaks päikesevalguse omale.

Kolmapäeval lähen kooli, mhmhm, küll ma lähen! 

küll ma lähen..

magama

mulle meeldib olla väike ja rumal
vaimustuda lihtsatest asjadest
solvuda tühiste asjade pärast
jooksen läbi porilompide
kõlgutan pargipingil jalgu
ja nii ongi hea
ma ei tahaks mitte kunagi suureks saada

Su olematu hing
poleks iial tohtinud
puutuda mu südant..
Hing haigeks jäi,
mis raviks
.. kummelitee? 

Oh well..

Kus asub väljapääs väljapääsmatust olukorrast!?!?!?

Kuidas karjub hääletu, keeletu ja sõnatu?

Mis saab siis, kui ühel täiesti suvalisel hetkel avastad, et sul on kõrini?